

Ühtlasi vaadeldi, kuidas digitaalset remiksimist ja kirjaoskust on uuritud. Uurimise käigus selgitati välja need loominguliste püüdluste ja tähenduste loomise viisid, millest koolipedagoogika saaks midagi kasulikku õppida. Analüütilise ülevaate koostamisel uuriti viimase kahe kümnendi jooksul inglise keeles ilmunud empiirilisi publikatsioone ning koostati ülevaade avaldatud teadusartiklitest koolivälise remiksimise ja kirjaoskuse kohta. Artikli eesmärk on anda ülevaade olemasolevatest ingliskeelsetest uurimustest, milles käsitletakse digitaalset remiksimist ja kirjaoskust, ning selgitada välja mustrid, mis näitavad, kuidas tavalised inimesed on ennast loominguliselt väljendanud. Olukord koolides on mahukate uurimistulemuste põhjal koolivälise tegelikkusega teravas vastuolus, sest vähe võetakse arvesse inimeste loomingulisust ja suurt kujutlusvõimet tähenduste loomisel, mille üks väljendusvorme on remiksimine. Seda silmas pidades on mõistlik süveneda loovuse käsitusse ja praktilisse olemusse ning uurida nende seostamise võimalusi hariduse kontekstis.

Loovust on hakatud pidama riikide majanduskasvu võtmeteguriks, mis tagab ühiskonnas toimetuleku ja mille abil tagatakse isiklik või ühiskondlik heaolu. The remix work documented in these studies show how committed people are to deliberately work at "being creative" and how that may help people to creatively engage with, or respond to, the rapid pace of change, with existing and emerging social, governmental and environmental problems, as well as to establish and maintain relationships across distance and differences. All of the 36 reviewed studies emphasise how approaching creativity as a thoroughly social phenomenon helps to confront instrumental approaches. A related aim was to identify patterns concerning how digital remix and literacy have been studied to date. In the course of conducting this analytic review empirical publications published in English over the past two decades were examined and an overview of scientific literature on remix and literacy in out-of-school spaces was drawn up, identifying interesting patterns regarding creative endeavor and meaning making that might usefully inform classroom pedagogy. The purpose of the paper is to survey existing English language research on digital remix and literacy with a view to identifying patterns across these studies that speak of the ways in which ordinary, everyday people have been practicing creativity. The situation at schools is in marked contrast to a sizeable body of out-of-school research which shows how people are being creative and imaginative in their meaning making practices, especially within remix practices. Therefore, it is worth taking a close look at "creativity" as a concept and a practice, and to examine what might be at stake when grouping them together, especially in relation to schooling. Creativity is often identified as a key factor contributing to national economic growth and as an important life skill for personal and group wellbeing.
